Tadeaš Ždarsky tasaarengust Ida-Euroopa kontekstis
30.08.2025
Augustikuu Trinokkel usutles Nelijärve puhkekeskuses 2.-3. oktoobril toimuval konverentsil „Elu kasvujärgses Eestis“ esinevat Tadeáš Žďárskýt, kes on Tšehhis tegutseva NaZemi tasaarenguorganisatsiooni kaasasutaja ja üks juhtivaid Kesk-Euroopa tasaarengu liikumise eestvedajaid. Siinkohal mõned mõtted Tadeáš Žďárskýlt, aga kindlasti tasub tulla konverentsile ise kohale ja teda kohapeal kaeda.
"Siinkohal on oluline selgitada tasaarengu ja autoritaarse sotsialismi erinevusi. Esiteks oli eelmine režiim produktivistlik – see konkureeris tegelikult kapitalismiga ning põhines samuti tootmise kasvatamisel. Tasaareng seevastu kutsub üles muutma majanduse eesmärki ning minema produktivismist kaugemale ja tagada hea elu kõigile, jäädes seejuures planetaarsetesse piiridesse.
Teiseks on kapitalism ja autoritaarne sotsialism sarnased selles mõttes, et mõlemas teeb olulised majanduslikud otsused väga väike vähemus inimesi (näiteks mida toota jne). Autoritaarses sotsialismis olid need partei liikmed, kapitalismis aga aktsionärid ja tootmisvahendite omanikud. Tasaareng kutsub üles majanduslikule demokraatiale ning otsustusõiguse laiemale jaotamisele majanduses. /.../
Kui keegi rõhutab tasaarengu suunas liikumisega kaasnevaid ebamugavusi, siis tasuks meelde tuletada praeguse süsteemi tõsiseid kitsaskohti. Inimesed on pidevas pingeseisundis, et katta oma põhivajadused, neid survestatakse aina rohkem ja rohkem töötama, sageli töökohtadel, mis pole nende jaoks tähenduslikud ja kus puudub võimalus midagi muuta jne. /.../
Tihti arvatakse, et tasaareng huvitab peamiselt keskkonnakaitsjaid, kuigi tegelikult köidab kasvu mitmekesine kriitika väga erinevaid inimgruppe ja võimaldab seetõttu tõeliselt interdistsiplinaarset arutelu. Selles on nii kogenud ettevõtjaid, kes on mingil hetkel mõistnud kasumipõhise äritegevuse mõttetust või hävitavust, kui ka kunstnikke ja kultuurivaldkonnas töötavaid inimesi. Rääkimata emadest, kes on avastanud, et nende kodused toimetamised ja laste eest hoolitsemine on sisuliselt nähtamatu. Meie seas on ka sotsiaalsete probleemide ja marginaliseerimise teemaga tegelevaid inimesi ning õpetajaid, kes taipavad, et traditsiooniline haridus on osa probleemist ning sunnib inimesi jätkusuutmatusse status quosse, selle asemel et aidata neil seda kriitiliselt analüüsida ja muuta. /.../"
