Конференция и доклад «Жизнь в постэкономической Эстонии»
Tasaarengu Eesti organisatsiooni ja Biotoopia ühisel eestvedamisel toimus 2.-3. oktoobril 2025 esimene „Elu kasvujärgses Eestis” konverents. See oli Eestis esmakordselt toimuv tasaarengu suursündmus, mis kuulub Beyond Growth konverentside rahvusvahelisse sarja. Samal aastal toimusid kasvujärgsuse teemadele keskendunud konverentsid ka Hispaanias, Austrias ja Norras. Eesti Keskkonnaühenduste Koda valis konverentsi aasta kolme keskkonnakasulikuma teo sekka.
Konverentsi eesmärk oli käivitada avalik arutelu selle üle, kuidas tagada Eesti kohanemisvõime kapitalistlikust majandussüsteemist tingitud kobarkriisides ning arutleda, millised süsteemsed lahendused võimaldaksid meie ühiskonnal majanduskasvu järgse ajastuga kohaneda viisil, mis tagab looduse terviklikkuse ja täisväärtusliku elu võimalikult paljudele.
Konverentsile eelnes 2025. aasta kevad- ja suvekuudel vestlusõhtute sari „Elukatsed“, mille käigus avati kasvujärgsuse teemasid hariduse, julgeoleku, looduse ja majanduse vaatenurkadest. Vestlusõhtuid raamisid kaks keskset küsimust: millistest aluseeldustest peaksime lähtuma, et vaadelda praeguste süsteemide toimimist n-ö värske ja agentse pilguga, ning mida on meil inimkonnana ühiselt vaja selgeks õppida jätkusuutliku heaolu loomiseks ja hoidmiseks.
Vestlusõhtutel esile kerkinud mõtted aluseeldustest lõimiti konverentsi programmi ning neid raamistasid planetaarsete piiride põhimõtted: majandus peab teenima ühiskonda, mitte vastupidi, ning ühiskond peab arvestama looduskeskkonna piiridega. Programmi ülesehitamisel sai iga valdkonna puhul keskseks küsimuseks, kus oleks Eestis vaja teha süsteemne hüpe – millistes valdkondades ei toimu muutused riiklikul
tasandil veel piisavalt kiiresti või ei ole kehtivad aluseeldused pikaajaliselt jätkusuutlikud.
Koostöös konverentsi korraldustiimi ja nõukojaga valiti ettekannete ja töötubade teemad, mis ei pretendeeri lõplikkusele ega terviklikkusele, vaid avavad olulisi arutelusuundi.
Keskkonna valdkonnas pandi rõhk arutelule inimese tunnetuse ja looduskontakti taastamisest ning mulla tervise olulisusest, mõistes mulla keskset rolli ökosüsteemides.
Ühiskonna valdkonnas käsitleti töötubades sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse olemust ja selle süsteemse vähendamise võimalusi, hooletöö nähtavamaks tegemist ning vajadust mõtestada julgeolekut kui kogukondlikku ühisvara.
Majanduse valdkonnas keskenduti jätkusuutlikele alternatiividele kõrgtehnoloogiakesksele maailmavaatele ja lootusele, et tehnoloogia suudab inimkonna kõige suuremad kriisid lahendada. Samuti arutleti ettevõtluse alternatiivide üle ühistulise liikumise näitel ning energiatarbimise vähendamise teadlikkuse ja praktikate üle.
Olulise süsteemse mõjurina käsitleti ka Eesti kui post-sotsialistliku riigi pärandit ajast, mil ühisomandi ja jagamise lubadused tõid kaasa ulatuslikku vaesust ja kannatusi.
Lisaks ettekannetele ja aruteludele said osalejad kogeda ka vahetumat kontakti loodusega: osaleda metsamatkal, laulda regilaule, harjutada esemete parandamist ning tutvuda algatuse „Söödav linn“ tegevustega. Tajunihkeid pakkusid kultuurialal üles seatud osaliselt interaktiivsed kunstiteosed, mille loojateks olid Marta Peebo, Jane Remm, Marta Konovalov, Kaija Kesa-Rebane ning Helen Tago. Konverentsi õhtuprogrammi kuulus ka värske dokumentaalfilmi „The Cost of Growth“ esilinastus koos aruteluga filmi autori Lena Hartogiga.
Konverents „Elu kasvujärgses Eestis“ ühendas teaduspõhised ettekanded, süvaarutelud, praktilised vaatenurgad ja kogemuslikud tegevused, aidates osalejatel mõtestada heaolu pärast majanduskasvu paradigmat. See oli kohtumispaik poliitikakujundajatele, majandusinimestele, teadlastele, ajakirjanikele, vabakonnale, praktikutele ja kõigile huvilistele, kelle jaoks on oluline nii inimeste kui ka looduse heaolu.
Konverentsi korraldasid Tasaarengu Eesti MTÜ ja Biotoopia koostöös partneritega TLÜ SustainERA meeskonnast, Taltechi Ragnar Nurkse Instituudist, Eestimaa Looduse Fondist, Eesti Rooma Klubist ja mujalt. Konverentsi toimumist rahastasid lisaks korralduspartneritele 165 toetajat Hooandja rahastuskampaania kaudu ja mitmed teised eraisikud Eestist ja väljast ning Green European Foundation ja KÜSK.